Kevadel sai hakatud käima kangakudumise kursustel. Nüüd on kursus läbi ja aeg näidata, mis valmis sai. Esmalt said selgeks kanga käärimise, rakendamise ja kudumise põhitõed. Esimeseks tööks oli villane sõba (62x200cm).
Sõba otstesse tegin kaunistuseks kõlavöö (ka uus oskus). Lisaks kaunistavad sõba veel narmad ja tutid ning servad on üle heegeldatud. Seljas on väga soe ja mõnus.
Et lõime jäi telgedel natuke üle, siis kudusin veel ühe koti jagu kangast juurde. Koti õlapaelaks sai samas stiilis kõlavöö nagu sõbalgi. Lisaks tegin veel kaunistuseks kaaruspaela, mis on samuti uus oskus. Sisse panin ka linasest kangast voodri, et kott kandmisel välja ei veniks.
Kuna vanasti kanti sõbasid õla pealt sõlega kinnitatult, siis tuli
õppida selgeks ka messingust sõle valmistamine. Tulemus on täitsa kena,
aga metalli töötlemine pole siiski minu rida. Liiga palju vasaraga
tagumist, kolinat ja mürinat. Kogu komplekt näeb välja selline. Kunagi tulevvikus on plaanis siia juurde ka linane kleit õmmelda.
Et ma olen endale alati rahvariideid tahtnus, siis oli järgmiseks tööks Urvaste kihelkonna rahvariideseeliku tegemine, mis oli tegelikult meeletu töö. Müts maha esivanemate töökuse ees! Kangas valmis - tuli õmblema hakata. See oli ka omaette ooper. Õnneks on internet, kust sai teadmisi näiteks seelikule toodi või salatasku õmblemisest.
Telgedel sai kootud ka värvli jagu kangast, kuid õmblema hakates selgus, et olen paksemaks läinud :) ja nii tuli värvel teha linasest kangast ning algselt värvliks mõeldud riba sai koos kaaruspelaga õmmeldud poekotile. Seeliku juurde sai kootud-õmmeldud ka nn. sukavardakott.
Ja mis rahvariideseelik see ilma vööta on. Valisin välja ühe Urvaste lapilise vöö mustri. Lapiline vöö on telgedel kootav ja lihtsam, kui kirivöö. Tulemuseks oli 3 meetrit punaseruudulist vööd.
Lõpuks otsustsin ära proovida ka traditsioonilise kirivöö, kus mustrit kudumise asemel korjatakse. Telgedele sai veetud taas 3 meetrise vöö jagu lõime. Kuid ilmselt olin valinud algaja jaoks kõige keerulisema Urvaste vöömustri, sest töö edenes niivõrd vaevaliselt, et lõpuks andsin alla. Vöö asemel sain hoopis järjehoidja! Ja kirivöö tehnoloogia on ka selge.
