Vana lamp uues kuues

Valmis lamp

Algmaterjaliks oli vana kuplita lamp. Esmalt katsin lambijala plastikust osa PVA liimiga, kuhu keerasin mustriks tavalise heegeldatud keti. Prismast ostsin ühevärvilise lambikupli, millele liimisin samuti PVA liimiga heegelketis kasutatud lõngakeerud. Lõngaks oli mingi sünteetiline tugev materjal. Valmis lambile on koht suvilas juba olemas.

Pärast

Enne

Kodune õunavein

Lapsepõlvest on meeles, et aegajalt mulksus toanurgas suur koduveinipudel. Aga kes siis sel ajal viitsis vaadatata või tähele panna, kuidas tehti. Et tänavu oli õunauputus, tekkis mõte proovida ise õunaveini teha. Seda enam, et vajalikud tarvikud olid vanast ajast veel osaliselt alles. Uurisin tehnoloogiat siit ja sealt ja algul tundus küll kõik väga keeruline ja lootusetu. Sellele vaatamata on tulemuseks on 16 liitrit päris hea maitsega kanget kuiva veini. Esimene vasikas ei läinudki aia taha!
LÜHIKE ÕPETUS 2,5 liitris keevas vees sulatasin 3 kg suhkrut. Lasin jahtuda 35-40 kraadini. Segasin juurde veinipärmi ning lisasin 14 liitrile õunamahlale. Lasin pudelil marliga kaetult paar päeva seista, et vein käima läheks.Aegajalt segasin. Edasi korjasin vahu ära ja panin mulksuja peale. Sedasi mulksus ta toanurgas pea 2 kuud, kuni enam mullikesi ei tulnud. Siis lasin voolikuga teise nõusse. Lisasin käärimise peataja ja 3-4 päeva segasin aegajalt CO2 eemaldamiseks. Seejärel lasin voolikuga taas teise nõusse ja lisasin selginemisained. Pudel seisis veel nädalapäevad ja nüüd lasin joogi voolikuga juba pudelitesse. Korgid peale ja sildid külge ja valmis ta oligi.

Kukrud ja muhu tikandiga kotike

 Ilmselt on igas kodus mitmesuguseid münte. Küll reisidelt tagasi toodud, küll rahavahetuste käigus järgi jäänud. Sortisin nad ära ja õmblesin vana punase sametkleidi kangast väiksed kukrud.
Igalühel ka kuldse niidiga tikitud selgitav kiri sisu kohta.

Esimene katsetus muhu tikandiga. Koti kangaks on kasutatud vana villase talvemantli kangast. Sama, millest paar kuud tagasi sai õmmeldud diivanipadjad.

Kangastelgedel kootud

Kevadel sai hakatud käima kangakudumise kursustel. Nüüd on kursus läbi ja aeg näidata, mis valmis sai. Esmalt said selgeks kanga käärimise, rakendamise ja kudumise põhitõed. Esimeseks tööks oli villane sõba (62x200cm). Sõba otstesse tegin kaunistuseks kõlavöö (ka uus oskus). Lisaks kaunistavad sõba veel narmad ja tutid ning servad on üle heegeldatud. Seljas on väga soe ja mõnus. Et lõime jäi telgedel natuke üle, siis kudusin veel ühe koti jagu kangast juurde. Koti õlapaelaks sai samas stiilis kõlavöö nagu sõbalgi. Lisaks tegin veel kaunistuseks kaaruspaela, mis on samuti uus oskus. Sisse panin ka linasest kangast voodri, et kott kandmisel välja ei veniks.

Kuna vanasti kanti sõbasid õla pealt sõlega kinnitatult, siis tuli õppida selgeks ka messingust sõle valmistamine. Tulemus on täitsa kena, aga metalli töötlemine pole siiski minu rida. Liiga palju vasaraga tagumist, kolinat ja mürinat. Kogu komplekt näeb välja selline. Kunagi tulevvikus on plaanis siia juurde ka linane kleit õmmelda.

Et ma olen endale alati rahvariideid tahtnus, siis oli järgmiseks tööks Urvaste kihelkonna rahvariideseeliku tegemine, mis oli tegelikult meeletu töö. Müts maha esivanemate töökuse ees! Kangas valmis - tuli õmblema hakata. See oli ka omaette ooper. Õnneks on internet, kust sai  teadmisi näiteks seelikule toodi või salatasku õmblemisest.
Telgedel sai kootud ka värvli jagu kangast, kuid õmblema hakates selgus, et olen paksemaks läinud :) ja nii tuli värvel teha linasest kangast ning algselt värvliks mõeldud riba sai koos kaaruspelaga õmmeldud poekotile. Seeliku juurde sai kootud-õmmeldud ka nn. sukavardakott.
Ja mis rahvariideseelik see ilma vööta on. Valisin välja ühe Urvaste lapilise vöö mustri. Lapiline vöö on telgedel kootav ja lihtsam, kui kirivöö. Tulemuseks oli 3 meetrit punaseruudulist vööd.
Lõpuks otsustsin ära proovida ka traditsioonilise kirivöö, kus mustrit kudumise asemel korjatakse. Telgedele sai veetud taas 3 meetrise vöö jagu lõime. Kuid ilmselt olin valinud algaja jaoks kõige keerulisema Urvaste vöömustri, sest töö edenes niivõrd vaevaliselt, et lõpuks andsin alla. Vöö asemel sain hoopis järjehoidja! Ja kirivöö tehnoloogia on ka selge.

Heegelmotiiviga toolikatted

Kunagi nõukaajal ostsid vanemad Petserist toolid. Toolid ise on veel kenad ainult kattekangas hakkas ära kuluma. Nii tegin uued katted. Vanadest velvetpükstest õmblesin sobiva suurusega põhjad. Seejärel heelgeldasin linikud, mis said katete külge õmmeldud.

Veel salvrätitehnikat

Sai mõned ilmetult ühevärvilised kannud võilillemustriliste salvrätikutega natuke põnevamaks muudetud.

Kuivatatud aiakraam purgis

Kunagi sai ostetud toidukuivati. Sel suvel sattusin igasuguste marjade, juurukate ja muu aiakraami kuivatamisega tõeliselt hoogu. Kilekottides neid hoida tundus liiga labane. Nii sai keldrist välja toodud vanaaegsed purgid, millele kaasi pole. Valmistasin purgisuudele kangast katted, kus heegelpits ääres. Seejärel sai iga purk "võro kiilse" sildi peale. Lõpuks sai kööki ka uus riiul purkide jaoks pandud. Lõpptulemus näeb päris kena välja.

Vana tumba uues kuues

Vanale ja väsinud tumbale sai kootud uus kate. Lisaks sai tumba jalgadelt vana narmendav spoon eemaldatud ja jalad antiikvahaga üle hõõrutud.

Enne nägi tumba välja selline nagu alumisel pildil. Kuigi seal on ta juba tegelikult ämblikuvõrkudest ja tolmust puhastatud ning üle pestud.

Roosiromantika ja karikakrad kastekannul

Sai tehtud natuke salvrätitehnikat ehk decoupage. Esmalt tegin roosilise maitseainepakikeste hoidmise koha. Kes veel mäletab, et vene ajal kasutati wc-paberina ajalehti. Kunagi oli see karp vetsus selliste ajalehepaberite hoidmiseks. Valge värviga kaetult ja salvrätist lõigatud roosidega näeb ta päris kena välja. Peal veel võrukeelne kiri "Maidsõainõ".  Järgmiseks sai samade rooside ja tuvidega ära kaetud vana tsinkplekist ämber, mille ülesanne on olla suvilas prügiämber.

Lõpuks sai ka kastekann karikakardest rüü selga. 

Heegeldatud kardin

Heegeldasin suvila köögiaknale nelinurksetest motiividest uue kardina. Materjaliks peenike puuvillane ja linane niit koos. Mõõtudelt tuli kardin päris suur 60x150 cm. Suurem kui vana kardin, mis oli aja jooksul juba hapraks kulunud.

Lapitehnikas diivanikate ja õmmeldud padjad

Vana diivanikate oli juba kulunud ja nii pidi hädaga uue tegema. Õnneks sobivas toonis materiali, vanu riideid, oli piisavalt. Lapiteki tegemisel on kasutatud  nn. palkmaja tehnikat.

Uus diivanikate nõudis ka uusi diivanipatju. Alusriideks sai sobivad tükid isa vanast  tumepruunist villasest talvemantlist. Edasi õmblesin kardinajääkidest "torud", mis said spiraalselt alusriidele õmmeldud. Spiraali keskel on kardinate allääres kasutatav tinapael.

Piparkoogitaignast

Minu tänavune töö PiparkoogiMaania fotovõistlusele. Et teemaks oli PiparkoogiOlümpia sai kahevärvilisest piparkoogitaignast tehtud olümpiatõrvik.

Pitsidega köögirätikud